Uudised

Koolitus: "Uued meetmed antimikroobse resistentsuse vastu võitlemiseks"

10. ja 11. aprillil 2024 toimus Tartus, Lydia hotellis praktiline koolitus põllumajandustootjatele ja veterinaararstidele. Teemaks oli “Uued meetmed antimikroobse resistentsuse vastu võitlemiseks”.

Koolituse koordinaatoriks oli Jan Vaarten (2003-2020 Euroopa veterinaararstide föderatsiooni tegevdirektor). Teisteks koolitajateks olid Hr van Dobbenburgh (Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni (FVE) president), Piret Kalmus (Eesti Maaülikooli veiste kliinilise meditsiini ja karjatervishoiu dotsent, karjatervise konsultant Eestis) ning Sebastián Moya (Barcelona Autonoomse Ülikooli (UAB) loomameditsiini ja -tervishoiu doktorant).

PILT: Koolituse koordinaator Jan Vaarten kõne pidamas

Esimesel päeval olid ettekanded antimikroobikumiresistentsuse õigusraamistikust ELi ja liikmesriikide tasandil. Samuti tutvustati veterinaararstidele ja põllumajandustootjatele uute veterinaarravimite ja ravimsööda määruste põhipunkte. Lisaks tervitasid osalejaid ka Hele-Mai Viitmann (peadirektori asetäitja, Põllumajandus- ja Toiduamet) ning Madis Leivits, endise Eesti Loomaarstide Ühingu (ELÜ) president. Eesti Loomaarstide Koda (endine ELÜ) oli antud projekti kohalikuks kontaktiks ja aitas üritust korraldada.

Teisel päeval jätkusid grupitööd. Piret Kalmus tegi ülevaate karjatervise programmide rakendamisest piimaveistel Eestis ning osalejatele tutvustati DISARM projekti. Lisaks põhikorraldajatele esines lõpukõnega ka Jane Mättik (Eesti Lihakasvatajate Seltsi president, lihaveisekasvataja).

Praktiline osa mõlemal päeval toimusid veterinaararstide ja loomakasvatusjuhide grupitööd, kus arutleti kuidas parimad loomakasvatustavad ja koostöö saavad kaasa aidata antimikroobikumide kasutusvajaduse edasisele vähendamisele.

Hea on tõdeda, et Eestis on riiklikul tasemel AMR vähendamise kava juba varasemalt välja töötatud. Tegevuskava järgnevateks aastateks, 2024-2030 on ka juba väljatöötamisel. Viimane tugineb antibiootikumide kasutamise vähendamisele ja seirele ning humaan-, veterinaararstide kui ka laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmisele. Teadlikkus veterinaararstide hulgas on kõrge. Seda kindlasti tänu sellele, et meile on loodud riiklikud antimikroobsete veterinaarravimite kasutamise juhised koostöös Eesti Maaülikooliga. Lisaks on meie arstide teadlikkust suurendanud ka pidevad koolitused.

AMR-i nimetatakse 21. sajandi katkuks, mis põhjustab nii inimeste kui loomade surma. 2050. aastaks ennustatakse 10 miljonit AMR-seotud surmajuhtu. Seetõttu on sarnased koolitused kindlasti jätkuvalt veterinaararstidele ja põllumajandustootjatele vajalikud, et tänu teadlikuse tõstmisele ja konkreetsetele soovituste rakendamisele saaksime me vähendada AMR-i.

Lisainfo: www.amrfvtraning.eu; disarmproject.eu