ELK ajalugu

Eesti Loomaarstide Koda (lühend: ELK) on Eestis tegutsev loomaarste ühendav organisatsioon.

ELK ajalugu ulatub aastasse 1920, mil asutati Eesti Loomaarstide Selts. Aastal 1927 sai nimeks Eesti Loomaarstide Ühing. Aastal 1940 ELÜ tegevus lõpetati, jätkas varasemat tööd 1945. aastal asutatud Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (lühend: EVÜR), mis tegutses aastani 1990. Eestis taasasutati ELÜ aastal 1988 (teistel andmetel 1989). Aastal 1994. asustati paralleelselt Eesti Väikeloomade Selts (lühend: EVS). Alates 31. märtsist 2024 ühendati ELÜ ja EVS ning moodustati ühtne loomaarste ühendav organisatsioon ELK.

Ajalugu

Eesti Loomaarstide Selts ja Eesti Loomaarstide Ühing (1919 – 1940)

Eestis elavad loomaarstid tundsid vajadust rajada oma kutseorganisatsioon juba vabariigi esimestel aastatel. Kuna paljud loomaarstid olid mobiliseeritud, siis venis ka seltsi loomine, kuid 1919. aasta oktoobri algul otsustasid kaksteist Tallinna veterinaararsti (August Arras, Erich Eller, G. Grünwald, A. Kotkas, H. Lensin, A. Morel, August Arvo Olt-Ojasalu, Jaan Rabison, Peeter Ruus, Julius Taeker, Tedder ja J. Varnik) ühiselt panna paika tulevase seltsi põhijooned ja alustada põhikirja loomisega[4]. Eesti Loomaarstide Selts (lühend: ELS) asutati Tallinnas 19. oktoobril 1919, kui peeti esimene üldkoosolek, kus võeti vastu põhikiri, kohale oli tulnud 18 loomaarsti. Ajutisteks juhatuse liikmeteks valiti Karl Lind, August Arvo Olt-Ojasalu, Jaan Rabison, Peeter Ruus, Karl Saral ja Julius Taeker.

ELS-i avamise koosolek toimus 10. jaanuaril 1920 Tallinna Kommertskooli ruumides, kus viibis 40 loomaarsti. Esimeseks esimeheks valis seltsi eesseisus 1920. aastal Julius Taekeri, abiesimeheks Karl Sarali, kirjatoimetajaks August Arvo Olt-Ojasalu, teadussekretäriks August Arras, laekahoidjaks Peeter Ruus ja raamatukoguhoidjaks Karl Lind. Järgmise aasta detsembris (1921) toimunud üldkoosolekul astus seltsi eestseisusest välja Julius Taeker haiguse tõttu (1923. aastal ta suri) ja tema asemel valiti uueks eestseisuse liikmeks Karl Roomet. Järgmiseks esimeheks valiti August Arras, kes oli ametis üle 10 aasta ja pärast teda olid ametis veel Jaan Rabison, Artur Herodes, Friedrich Peppik ja Emil Ruber. ELÜ, olles peale Vabadussõda ainukene kompetentne loomaarste ühendav organisatsioon seisis aktiivselt selle eest, et Veterinaarinstituut ja hilisem Loomaarsti teaduskond jääks püsima ning loomaarsti hariduse andmine Eestis ei katkeks.

Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (1945 – 1990)

Rootsi teise maailmasõja eest pagenud Eesti päritolu loomaarstid asutasid 27. märtsil 1945 Stockholmi Veterinaariülikooli ruumides Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis (lühend: EVÜR). Uue ühingu põhikirja töötasid välja A. Arras ja Ludvig Tedder ning lähtuti põhimõttest, et see jätkab 1940. aastal suletud ELÜ tegevust. Asutamise koosolekust võtsid osa August Arras, Erik Anari, Artur Herodes, Valter Kraner, Johan Kruus, Aleksander Raudsepp, Philipp Selli, Juhan Siilak ja Ludvig Tedder. EVÜR tegutses ligi 45 aastat ja viimane korraline koosolek peeti 21. septembril 1990, kus liikmed otsustasid ühehäälselt ühingu tegevuse lõpetada seoses ELÜ taasasutamisega Eestis.

Eesti Loomaarstide Ühing (1988 - 2024)

Eesti Loomaarstide Ühing taasasutati 4. oktoobril 1988 Eesti Põllumajandus Akadeemia aulas. Taasasutatu ühingu esimeseks esimeheks valiti Endel Aaver ja juhatuse liikmeteks valiti Arne Nurmik, Aadu Kolk, Pentti Irval, Peeter Varik, Artur Hunt, Taavet Hallimäe, Taimi Parve, Vambo Kaal, Vahur Tarkmees, Hans Kavak, Madis Aidnik, Ülo Puusepp, Harry Peil, Jaagub Alaots, Inge Barkala ja Andres Tamm. Valiti ka revisjonikomisjon koosseisus Ülo Puidak, Villem Robi ja Lembit Tegova. Kokku osales salajasel hääletamisel 186 loomaarsti.

Aastal 1993 toimunud ELÜ üldkoosolekul ei õnnestunud valida uut juhatust, seoses sellega ühingu tegevus ajutiselt lakkas. Järgmisel aastal suudeti taaskäivitada ühingu tegevus, kui 21. jaanuaril 1994 toimus järgmine üldkoosolek kus osales 134 ühingu liiget. Otsustati vähendada juhatuse liikmete arvu, nii et sinna kuuluksid president ja 6 liiget. Samal koosolekul valiti presidendiks Toomas Tiirats, aupresidendiks valiti Endel Aaver, juhatuse liikmeteks Pentti Irval, Aadu Kolk, Jüri Parre, Ago Pärtel, Raivo Selgis ja Andres Valdmann. Valiti ka revisjonikomisjon, mille liikmeteks said Mihkel Jalakas, Illa Miller ja Olev Peetsu. Värskelt valitud juhatuse laiendatud koosolekul 29. aprill 1994 teavitas ELÜ president Toomas Tiirats, et Eesti väikeloomaarstidel on plaanis luua oma alaühing. Selle uue ühingu, mis hiljem sai nimeks "Eesti Väikeloomaarstide Selts" (Lühend: EVS) eest vedajateks olid loomaarstid Tiina Toomet ja Merle Valdmann.

Aastal 1991 sai ELÜ Ülemaailmse Loomaarstide Assotsiatsiooni (World Veterinary Association, WVA) liikmeks. 1997. aastal sai ELÜ Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni (Federation of Veterinarians of Europe, FVE) vaatlejaliige ja hiljem täisliikmeks. Kakskümmend aastat hiljem, 2017 oli ELÜ-l võimalik korraldada FVE peaassamblee esmakordselt Eestis (ja ka Baltimaades).

Üheks oluliseks ELÜ funktsiooniks sai 1990-ndate keskelt alates, korraldada loomaarstidele suunatud iga-aastast konverents näitust "Veterinaarmeditsiin". Esimene konverents toimus Tartus (1994) ja seda korraldasid EPMÜ veterinaarteaduskond ja ELVI veterinaaria osakond ning näituse poole eest vastutas ELÜ, osavõttis ligi 300 loomaarsti. Alates järgmisest aastast olid korraldajad EPMÜ loomaarstiteaduskond ja ELÜ.

Eesti Väikeloomaarstide Selts (1994 - 2024)

Eesti Väikeloomaarstide Selts (lühend: EVS) asutati aastal 1994, mil Eestis olid tekkimas esimesed väikeloomakliinikud, ent toonase Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiõpe keskendus endiselt produktiivloomade meditsiinile. Selts korraldas lemmikloomade ravist huvitatud arstidele erialaseks enesetäienduseks koolitusi ja seminare, kuhu kutsuti mitmeid välislektoreid, ning vahendas kohalike loomaarstide osalemist väliskoolitustel. Välja anti ka välisreisi- ja lektoristipendiume ning noore kolleegi stipendiumit. Koostöös Eesti Loomaarstide Ühinguga osales Selts ka iga-aastase konverentsi Veterinaarmeditsiin korraldamises.

EVS suhtles aktiivselt rahvusvahelise loomaarstikogukonnaga ning 2000. aastate alguses liitus Selts ka väikeloomaarstide seltside katusorganisatsioonidega FECAVA ja WSAVA. 2018. aastal toimus Tallinnas FECAVA üleeuroopaline kongress.

Lisaks väikeloomaarstide erialasele enesetäiendusele panustas EVS ka kohaliku lemmikloomapidamiskultuuri edendamisse, osaledes loomaomanikele suunatud teavituskampaaniates ning käivitades 2002. aastal lemmikloomaregistri projekti.

2020. aastate alguses suurenes Eestis, nagu pea kõikjal maailmas seoses koroonapandeemiaga märgatavalt lemmikloomadena peetavate loomade arv. Teravalt kerkisid esile loomaarstiõppe lõpetajate arvu vähenemise, loomaarstide puuduse ja eriala jätkusuutlikkuse küsimused. Kuna tegemist on tendentsidega, mis puudutavad ka suurloomade meditsiini ja toiduohutust ning tunti selget vajadust suuremaks valdkondadeüleseks koostööks, otsustati tegevust jätkata ühtse, kogu Eesti loomaarstkonda koondava erialaorganisatsiooni koosseisus. 19. oktoobril 2023 liitus Eesti Väikeloomaarstide Selts Eesti Loomaarstide Ühinguga. 9. märtsil 2024 toimunud üldkoosolekul otsustati uuenenud organisatsioon ümber nimetada Eesti Loomaarstide Kojaks. 

Eesti Loomaarstide Koda (2024 - ...)

Eesti Loomaarstide Koda (lühend: ELK) hakkas tegutsema 31. märtsil 2024. Soov luua ühtne loomaarste ühendav organisatsioon oli aga juba varem. Otsus liita EVS ja ELÜ toimus 19. oktoobril 2023. Ühtse organisatsiooni nimeks sai ELK 9. märtsi 2024 üldkoosoleku otsusega.

 

Auliikmed

  • Prof. emer. Woldemar Gutmann (1923. a)
  • August Arras (1926. a)
  • August Arvo Olt-Ojasalu (1929. a)
  • Peeter Ruus (1929. a)
  • Weddig Borg (EVÜR)
  • Ivan Christenson (EVÜR)
  • Albert Hjärre (EVÜR)
  • Nils Lägerlöf (EVÜR)
  • Tore Nedström (EVÜR)
  • Artur Herodes (EVÜR)
  • August Arras (EVÜR)
  • August Kriisa (EVÜR)
  • Ülo Puusepp (1990. a)
  • Erik Anari (1990. a)[16]
  • Helmut Riispere (1990. a)
  • Leino Tammemägi (1990. a)
  • Johan Siilak (1990. a)
  • Endel Aaver (1994. a)
  • Sven Kvaloy (Norra) (1995. a)
  • Jüri Parre (1995. a)
  • Pekka Jäntti (Soome) (1995. a)
  • Seppo Soro (Soome) (1998. a)
  • Toomas Tiirats (2013. a)

ELÜ esimehed ja presidendid

Eesti Vabariik

  • Julius Taeker (1920–1921)
  • August Arras (1921–1926)
  • Jaan Rabison (?)
  • Artur Herodes (?)
  • Fredrich Peppik (?)
  • Emil Ruber (?)

Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis

  • August Arras (1945–1946)
  • Artur Herodes (1946–1951)
  • August Kriisa (1951–1973)
  • Erik Anari (1973–1990)

ELÜ taasasutamise järgsed Presidendid

  • Endel Aaver (1988–1994)
  • Toomas Tiirats (1994–2002) - esimest korda nimetati ELÜ president
  • Paul Fridtjof Mõtsküla (2002–2006)
  • Priit Koppel (2006–2021) 
  • Madis Leivits (2021-2024)

EVS Presidendid

  • Tiina Toomet (1994-2003)
  • Janne Orro (2003-2019)
  • Ingrid Hang (2019-2021)
  • Julija Abram (2021-2024)

ELK Presidendid ja juhatus

Presidendid

  • Valdeko Paavel (2024-...)

Juhatus

  • Kristiina Kuik-Tõnissoo (2024)
  • Kadri Kaugerand (2024-...)