●Sahtel

2018. aasta tähtsamad sündmused:

  • 10. märts
    ELÜ üldkoosolek
  • 03-05. august
    Loomaarstide suvepäevad
  • 26-27 oktoober
    Konverents Veterinarmeditsiin 2018

Kiibindusest 

Jagaksin natuke meie - Loomade Kiirabikliiniku kogemust ja rahvusvahelist tarkust mikrokiipide kvaliteedi ja tehnoloogia asjus. Mingil põhjusel on kiipide osas käimas tõsine hinnasõda, aga selles loos näib olevat pigem kaotajaid kui võitjaid.

Esimese näitena tooksin selle kuidas kiipe esimese kolme numbri järgi eristada. Esimesed 3 numbrit on kas riigikood, tootjakood, või kood mis on jagatud erinevate tootjate vahel.

Eestis ei ole riigikoodi (233) kasutamine seaduslikult reguleeritud. Mis teisisõnu tähendab, et selle kasutamine ei ole EU seaduste mõistes lubatud. Riigikoodide kasutamine väheneb või kaob ka teistes maades. Aga see ei olegi peamine probleem.

Tootjakood (näiteks 972 PlanetID), on ühe kindla kiibitootja ainukasutuses.

Kood algusega 900, on jagatud paljudele tootjatele, ennekõike Hiinas (jm Aasias). Jagatud koodiga kiipide puhul on sisuliselt võimatu jõuda kiibi tootjani praakkiipidega seotud probleemide lahendamiseks. Kvaliteetkiipide tootjad peavad müüdud kiipide kohta jälitussüsteemi kuni loomakliinikuni.

Toon sellise näite, et kui kiip ei ole näiteks mitte üheski registris, saab tootja-maaletooja-loomakliiniku andmete järgi vähemalt teada, mis kliiniku patsiendiga on tegu. Omaniku leidmine on sel teel oluliselt tõenäolisem.

Need on kiibid mis on kõige probleemsemad on paraku ka Eestis müügil. Näiteks Euroopas on tuvastatud mitmeid juhtumeid, kus nende kiipide numbrid korduvad. Materjalide nimed (näiteks bioklaas) ei vasta tegelikkusele jne.

Kiipide rikkeid võib põhimõtteliselt esineda küll kõikidel tootjatel, kuid isikliku kogemuse põhjal väidan, et numbri algusega 900 oleme avastanud loomadel rutiinse kontrolli käigus väga palju inaktiveerunud kiipe. Need kiibid on täna kindlasti turul kõige odavamad, kuid mitte igaveseks. Hiina toodete omahind lähiaastatel paratamatult tõuseb ja kui teised tootjad ei suuda seni hinnaga konkureerida, ootab kogu Euroopat ja maailma peagi ees mittekvaliteetsete kiipide levik kalli hinna eest!

Alati tasub mõelda - kes sellest hinnarallist enim võidab või kaotab? Ei tasu unustada, et hinnavõrdluses käib jutt siiski loetud sentidest.

Võitjaks on tegelikult nö ainult suured lõpptarbijad, ennekõike koerakasvatajad. See on tarbijaskond, kes on alati valmis igat senti kauplema ja alati leidub loomaarste, kes seda teenust osutavad. Kutsika hinnast (ärge unustage kui väikesed on hindade erinevused) moodustab kiibi hind häbiväärselt väikese osa.

Aga kes on selles loos kaotajad? Need on õnnetud perekonnad, kelle elukad ei jõua koju tagasi mittetöötava kiibi tõttu. Kas me suudame siis neile nutvatele perekondadele silma vaadata ja öelda, et me loomaarstidena ja usaldusisikutena panime lihtsalt odavaima kiibi? Kes arvab, et seda perekonda mõnikümmend senti sel hetkel huvitab?

Kui keegi viitsib natuke teemaga tutvuda, siis lisan siia ühe põhjaliku ülevaate loengu video:

http://www.icar2012.ie/presentations/videos/T2_2_30_5_2012_Sven_Huther/T2_2_30_5_2012_Sven_Huther.html

Esitaja on Dr.Sven Hüther, kes palju aastaid tagasi ka Eestis on loengut pidamas käinud.

--
Jõudu jaksu,
Valdeko Paavel
Loomade Kiirabikliinik
Tel. +3725023191
Tel. +3726671755