●Sahtel

2018. aasta tähtsamad sündmused:

  • 10. märts
    ELÜ üldkoosolek
  • 03-05. august
    Loomaarstide suvepäevad
  • 26-27 oktoober
    Konverents Veterinarmeditsiin 2018

EESTI LOOMAARSTIDE

EETIKAKOODEKS

Preambul. Käesolev Eesti loomaarstide eetikakoodeks (edaspidi nimetatud “Eetikakoodeks”), mis sätestab Eesti loomaarstiameti tavade, reeglite või praktikate, samuti au ja väärikuse printsiibid, on välja töötatud Eesti Loomaarstide Ühingu ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi poolt ning tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud üldistele põhimõtetele ja juhistele. Eetikakoodeks on välja töötatud juhendina kõigile loomaarstidele, olles aluseks nende käitumise ja tegevuse hindamisel kutsetegevuses. Eetikakoodeksi eesmärk on tagada ühiskonnale parim teenus, mida loomaarstid suudavad pakkuda, ja soodustada kolleegide omavahelist koostööd. Lisaks aule ja väärikusele tõstab eeskujulik professionaalne käitumine loomaarstide kasulikkust ja sotsiaalseid standardeid ning edendab meie teadusharu. Eetikakoodeks ei kata kogu veterinaarmeditsiini iga üksiku valdkonna spetsiifilist eetikat, kuid sätestab üldpõhimõtted, mida järgides ja mille eesmärke silmas pidades saab loomaarst kujundada oma käitumist ja tegevust igas spetsiifilises olukorras.

I peatükk

ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 1. Eetikakoodeksi reguleerimisala

Eetikakoodeks koondab rahvusvaheliselt tunnustatud ja Eestis omaks võetud loomaarsti kutse-eetika nõuded ja head tavad, loomaarstiameti tavade, reeglite või praktikate (väärtuste), samuti au ja väärikuse printsiibid ja üldpõhimõtted.

§ 2. Kutse-eetika nõuete kohustuslikkus

(1) Eetikakoodeksi nõuded on kohustuslikud kõigile Eesti Vabariigis töötavatele loomaarstidele.

(2) Eetikakoodeksis sätestatud nõuete rikkumise eest võib algatada Eesti Loomaarstide Ühingu aukohtu menetluse ja määrata loomaarstile distsiplinaarkaristuse vastavalt aukohtu tööeeskirjale.

§ 3 Loomaarsti kutsetegevuse juhtpõhimõtted

Loomaarst kohustub kogu oma tegevuses, sh igapäevases käitumises klientide, kolleegide, seotud erialade esindajate, ametiisikute ja avalikkusega igal üksikjuhtumil lähtuma alljärgnevatest peamistest juhtpõhimõtetest tagamaks kõigi isikute täielikku usaldust ja austust:

1) Loomaarst kohustub tegema oma kutsetööd eeskujulikult, professionaalselt ja ausalt;

2) Loomaarst kohustub olema ühiskonna teenistuses oma parimate võimete ulatuses;

3) Loomaarst kohustub alati püüdma tagada tema hoolde antud loomade tervise ja heaolu;

4) Loomaarst kohustub vältima isikliku materiaalse või mittemateriaalse kasu saamist oma kolleegide arvelt, sh on keelatud kolleegide otsene või kaudne halvustamine.

II peatükk

ERIALANE KÄITUMINE: LOOMAARSTIEETIKA PÕHIMÕTTED JA SUHTED KLIENTIDEGA

§ 4 Loomaarsti sõltumatus muust, kui kohustusest lähtuda patsiendi ja kliendi vajadustest

(1) Loomaarst peab pakkuma pädevat veterinaarabi, olles kaastundlik ja austades nii loomade heaolu kui rahvatervist. Loomaarst peab pidama esmajoones silmas patsiendi vajadusi – vältima, ennetama ja ravima haigusi, kannatusi ja puuet, vähendades samal ajal valu ja hirmu. Loomaarst peab olema patsiendi parima ravi tagamisel, välja arvatud erakorralistes olukordades, vaba otsustes, kellega koos ja kelle jaoks töötada ning millises keskkonnas veterinaarabi pakkuda.

(2) Iga loomaarst kohustub ise vastu võtma kõik diagnostilised ja raviotsused patsiendi, kliendi ja avalikkuse huvides ning selle eest vastutama olenemata sellest, kus loomaarst töötab. Märgitud kohustuse rikkumiseks ei peeta, kui loomaarst peab kolleegiga nõu, kuid vastuvõetud otsuste eest vastutab iga loomaarst ise.

(3) Loomaarst vastutab patsientidele sobiva ravimeetodi valimise eest. Loomaarsti kohustus on esimesel mõistlikul võimalusel teavitada klienti iga ravimeetodiga kaasnevatest eeldatavatest kuludest, oodatud tulemustest ja seotud ohtudest.

(4) Loomaarst ei või võtta kliendilt vastu ülesannet, mille täitmiseks tal puuduvad oskused või võimalused. Loomaarst, kes leiab, et tal pole kogemust või vahendeid, et teatud eriolukorras parimal võimalikul moel tegutseda, peab klienti sellest teavitama ning soovitama spetsialiseerunud abi ja pakkuma patsiendi sinna suunamist.

(5) Ravivalikut, loomade eest hoolitsemist või muud loomaarsti kutsealast käitumist ei tohi mõjutada muud tegurid kui patsiendi heaolu, kliendi vajadused ja ühiskonna turvalisus. Loomaarstide meditsiinilisi otsuseid ei tohi mõjutada kolmandate osapooltega sõlmitud lepingud või kokkulepped.

(6) Mistahes loomaliikidega seotud kirurgilised või muud protseduurid, mille eesmärk on pärilike haiguste ja välimikuvigade varjamine näitustel esinemiseks, võiduajamisteks, aretamiseks või

müümiseks, on ebaeetilised. Kui patsiendi tervis või heaolu eeldab selliste defektide ravimist, on soovitatav patsient steriliseerida.

(7) Loomade humaanne eutanaasia on eetiline veterinaarprotseduur.

§ 5 Loomaarsti ja kliendi/patsiendi vaheline suhe

(1) Loomaarsti ja kliendi/patsiendi vaheline suhe (edaspidi „Kliendisuhe“) tekib, kui pooled on oma käitumisega vähemalt kaudsete tahteavaldustega märku andnud, et klient soovib loomaarsti teenust saada ja loomaarst seda osutada. Kui leping on sõlmitud kaudsete tahteavaldustega või suulises vormis, siis eeldatakse, et klienti on teavitatud ja klient on teadlik loomaarsti teenuste eeldatavast maksumusest ja sellega nõustunud.

(2) Kõik loomaarstid peavad võtma suhtlemisel teiste loomaarstide, nende klientide ja patsientidega aluseks kliendisuhte.

Raviga nõustumine või sellest keeldumine ja raviga seotud kulud peavad põhinema piisaval arutlemisel kliiniliste leidude, diagnostiliste meetodite, ravi oodatud tulemuse ja eeldatud kulu üle.

Kui loomaarst ja klient on saavutanud kokkuleppe ja loomaarst on raviga alustanud, ei tohi ta patsienti hooletusse jätta ja peab jätkama vastavalt vigastusele või haigusele professionaalse teenuse pakkumist eelnevalt kokku lepitud piirangutest lähtuvalt. Kui patsiendi edasine ravi ja kulutused on kindlaks määratud, peavad loomaarst ja klient nõu pidama ja jõudma kokkuleppele edasise ravi ja tasustamise osas. Kui teavitatud klient keeldub edasisest ravist või keeldub tasumisest, võib kumbki osapool kliendisuhte lõpetada.

(3) Kliendisuhe lõpeb teenuse osutamise lõpetamisel (s.o ravi eesmärgi saavutamisel või selle võimatuse ilmnemisel), kui kumbki pool pole seda enne üles öelnud.

(4) Klient võib kliendisuhte üles öelda igal ajal ilma mistahes põhjuseta.

(5) Loomaarst võib kliendisuhtest keelduda või selle üles öelda, kohustudes tegema seda eetiliselt, viisakalt ja taktitundeliselt ning pakkudes patsiendi huve kaitsvaid alternatiivseid lahendusi:

1) Kui loomaarstil pole kliendiga aktiivset ravisuhet (s.o mingi konkreetne ravi ei ole pooleli), siis mistahes põhjusel;

2) Kui ravi on pooleli, siis üksnes mõjuval põhjusel. Poolelioleva ravi korral tuleb patsient suunata diagnoosi, hoole ja ravi eesmärgil teise loomaarsti juurde.

§ 6. Konfidentsiaalsus ja andmed

(1) Loomaarst austab klientide ja kolleegide õigust privaatsusele ning hoiab meditsiinilist teavet vastavalt seadustele enda teada.

(2) Loomaarst peab kaitsma klientide privaatsust ja tagama vastava nõude täitmise ka oma kaastöötajate poolt.

(3) Loomaarst ei tohi avaldada talle usaldatud teavet, välja arvatud juhul, kui see on seadusega otseselt ette nähtud või kui see on vajalik inimeste või loomade tervise ja heaolu kaitsmiseks.

(4) Loomaarsti kutsetegevuse lahutamatuks osaks on patsientide tervist puudutavate andmete kogumine. Märgitud tegevuse juures tuleb mh järgida seaduses sätestatud nõudeid ning järgmisi põhimõtteid:

1) Andmete originaale tuleb säilitada seadusega sätestatud aja jooksul;

2) Andmetes sisalduv teave on konfidentsiaalne. Andmeid ei tohi avaldada, välja arvatud juhul, kui see on otseselt seadusega ette nähtud või kui patsiendi omanik on sellega nõustunud;

3) Loomaarst on kohustatud andma kliendi nõudmisel talle üle haigusloo väljavõtte või kokkuvõtte (epikriis);

4) haigusloo või selle osa eemaldamine, kopeerimine või kasutamine enda või kolmanda isiku kasu saamise eesmärgil on ebaeetiline;

5) Loomaarst peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks juurdepääsu mistahes patsiendi andmetele;

6) Loomaarst ei tohi anda patsiendiga seotud dokumente ja muid teabekandjaid kõrvalistele isikutele. Konfidentsiaalsuse rikkumiseks ei ole nimetatud dokumentide ja teabekandjate andmine ja neis sisalduvate andmete avaldamine järelevalvet teostavale isikule.

(5) Võltsitud tervisetunnistuste või muude ebaõigete andmete väljastamine jm sarnane tegevus on ebaeetiline.

§ 7 Kolleegidevaheline koostöö kliendi ja patsiendi huvides

(1) Loomaarst peab vajadusel otsima abi konsultatsiooni ja/või suunamise näol. Konsultatsiooni või patsiendi suunamise otsuse teevad loomaarst ja klient ühiselt. Loomaarst peab austama kliendi soovi teisesele arvamusele ja suunamisele.

(2) Konsultatsioon hõlmab tavaliselt teabevahetust või analüüsitulemuste tõlgendamist. Sellegipoolest võib olla sobilik või vajalik, et konsultant vaatab patsiendi läbi. Konsulteeriv loomaarst kohustub:

1) Edastama oma leiud ja seisukohad vahetult raviarstile. Konsulteeriv loomaarst võib suhelda otse klientidega, kui see toimub raviarsti juuresolekul;

2) Olema eriti hoolikas, et klient ei kaotaks usaldust raviarsti vastu;

3) Ilma raviarsti teadmata klienti sama haigusjuhtumi raames mitte uuesti külastama või temaga mistahes viisil vahetult suhtlema. Kui klient ise pöördub konsulteeriva loomaarsti poole, siis suhtluse järgselt kohustub konsulteeriv loomaarst informeerima sellest raviarsti.

(3) Konsulteeriv loomaarst ei tohi mitte mingil juhul ilma kõigi osapoolte nõusolekuta juhtumit üle võtta. Konsultandi ülesanne on abistada raviarsti.

(4) Suunamine on korrektselt vormistatud saatekirjaga diagnoosi ja raviga seotud vastutuse üleandmine suunavalt loomaarstilt vastuvõtvale loomaarstile. Loomaarstiga, kellele juhtum suunatakse, sõlmitakse uus kliendisuhe. Suunav loomaarst peab vastuvõtvale loomaarstile saatekirjaga edastama kõik juhtumiga seotud vajalikud andmed enne vastuvõtva loomaarsti ja patsiendi või kliendi esimest kohtumist või hiljemalt selle ajal. Kui suunatud patsient on läbi vaadatud, peab vastuvõttev loomaarst teavitama sellest suunavat loomaarsti. Edastatava teabe hulka peavad kuuluma diagnoos, sooritatud ravi ja muud soovitused.

(5) Vastuvõttev loomaarst peab pakkuma ainult teenuseid või ravi, mis on vajalikud suunamise põhjuseks olnud seisundi raviks, ja pidama nõu suunava arstiga, kui vajalik on ka muude teenuste või ravi pakkumine. Patsienti vastuvõttev loomaarst peab soovitama kliendil võtta ühendust suunava arstiga, et patsiendi ravi jätkata. Kui klient otsustab jätkata patsiendi ravi mõne teise loomaarsti juures kui suunav loomaarst, peab vastuvõttev loomaarst edastama kliendi valitud loomaarstile tema soovil patsiendi tervist puudutavate andmete koopia.

(6) Kui klient otsib professionaalset abi või seisukohti teiselt loomaarstilt ilma suunamiseta, sõlmitakse uue raviarstiga uus kliendisuhe. Kui patsiendi diagnoosimise, ravi ja tema eest hoolitsemisega eelnevalt tegelenud loomaarstiga võetakse ühendust, peab ta suhtlema uue raviarstiga ja edastama teostatud ravi kohta infot.

(7) Vajadusel ja kliendi nõusolekul võtab uus raviarst vana raviarstiga ühendust ja tutvub enne uue raviplaaniga jätkamist esialgse diagnoosi ja raviga ning selgitab välja võimalikud probleemid. Kui leitakse tõendeid, et eelmine raviarst on seadnud silmanähtavalt ja olulisel määral ohtu patsiendi tervise või ohutuse, on uuel raviarstil kohustus teavitada sellest järelevalvet teostavaid organisatsioone.

§ 8 Erakorraline abi ja abi saamisele viitamine

(1) Hädaolukorras on loomaarstidel eetiline vastutus pakkuda oma võimekuse piirides loomadele erakorralist abi, kui see on vajalik elu päästmiseks või kannatuste leevendamiseks. Selline erakorraline abi võib piirduda eutanaasiaga, et vältida kannatusi, või patsiendi stabiliseerimisega tema transpordiks teise loomaarstiabi pakkuja juurde.

(2) Loomaarstid, kes pakuvad erakorralist abi, peavad saatma patsiendi koos ravi jätkamiseks vajaliku teabega esialgse arsti ja/või omaniku valikul teise loomaarsti juurde kohe, kui see on otstarbekas.

(3) Kui loomaarstid pole teenuse pakkumiseks saadaval, peavad nad tagama juurdepääsetava teabe, mis aitab klientidel leida vastavalt kohalikele tingimustele eriolukorras teise teenusepakkuja.

§ 9 Loomaarsti tasu

(1) Loomaarsti teenus on tasuline. Loomaarstil on õigus teenust osutada pro bono, kuid vaidluse korral on vastava kokkuleppe tõendamine kliendi kohustus.

(2) Loomaarst võib küsida tasu teenuse eest, mida ta pakub koostöös kolmanda osapoole, näiteks labori, apteegi ja konsulteeriva loomaarstiga.

(3) Loomaarsti makstav tasu kolleegile kliendi suunamise eest on ebaeetiline.

(4) Loomaarst ei tohi võtta vastu tasu mistahes kujul mistahes pakkujalt, näiteks ravimifirmalt või proviisorilt, meditsiiniseadmete ja -vahendite tootjalt, toote soovitamise eest või suunamise eest antud pakkuja juurde.

(5) Kõik suunamised ja ravimi väljakirjutamised peavad põhinema loomaarsti, kelle juurde patsient on suunatud, oskusteabel või väljakirjutatud toote või ravimi kvaliteedil ja tõhususel, ega või olla seotud loomaarsti või mõne muu isiku kasuga.

(6) Rangelt on keelatud kokkulepped, samuti loomaarstide rühma või liidu tegevus, millega sunnitakse, survestatakse või põhjustatakse sellise olukorra tekkimist, kus loomaarstidelt nõutakse tasukava või fikseeritud hindadega teenuse osutamist.

III peatükk

NÕUDED LOOMAARSTILE JA KOLLEEGIDEVAHELISED SUHTED

§ 10 Enesetäiendamine, üldine kuvand ja ühiskondlik aktiivsus

(1) Loomaarst peab pidevalt jätkama erialast enesetäiendamist ja praktiseerima teaduspõhist veterinaarmeditsiini. Oluline on võimaldada klientidele, kolleegidele ja avalikkusele olulist teavet ja pakkuda vajadusel konsultatsiooni või suunamist ja teha koostööd, et parandada ametialaseid oskusi.

(2) Loomaarstid peavad pidama kinni kõigist seadustest, toetama elukutse au ja väärikust ning järgima sellega seotud distsipliini. Loomaarstid peavad püüdlema oma kutseala hea kuvandi hoidmise poole kolleegide, klientide ja avalikkuse silmis.

(3) Loomaarst on võimalusel ühiskondlikult aktiivne osalemaks ettevõtmistes, mis aitavad parandada ühiskonda ja rahvatervist. Loomaarsti vastutusala laieneb patsientidelt ja klientidelt kogu ühiskonnale. Loomaarste julgustatakse avaldama oma kogukonnas teadmisi ja pakkuma teenuseid rahvatervist kaitsvate tegevuste raames. Loomaarst järgib seadusi, püüab leida võimalusi seaduste ja määruste muutmiseks, mis on vastuolus patsiendi ja rahvatervise huvidega (nt vastavatele probleemidele tähelepanu juhtides).

§ 11 Suhted kolleegidega ja Eetikakoodeksi järgimine

(1) Loomaarsti suhted ametikaaslastega tuginevad vastastikusele lugupidamisele ja väärikusele.

(2) Loomaarstide kutsealased kui ka isiklikud lahkarvamused lahendatakse võimalusel omavahel. Tüliküsimused ja nende lahendamine ei tohi põhjustada ilma erialaorganisatsiooni seisukohta ära kuulamata avalikku poleemikat ega kanduda ilma erialaorganisatsiooni ametliku seisukohata mitteveterinaarsetesse massiteabevahenditesse.

(3) Kui loomaarst kahtleb, millist käitumisviisi valida, pöördub ta eetikanõuete rikkumise vältimiseks ja nõu saamiseks erialaorganisatsiooni poole.

(4) Loomaarst, kes on teise loomaarsti juhendaja, peab tegema mõistlikke pingutusi, veendumaks, et teine loomaarst järgib Eetikakoodeksi põhimõtteid. Loomaarst võib olla vastutav teise loomaarsti Eetikakoodeksi-vastase käitumise eest, kui ta käsib nii käituda või kiidab käitumise teadlikult heaks, või kui loomaarst on teise loomaarsti juhendaja ning on käitumisest teadlik ajal, mil selle tagajärgi saaks ära hoida või vähendada, kuid ei võta selle ärahoidmiseks midagi ette.

(5) Loomaarstiüliõpilastele õpetatakse loomaarstieetikat ja tutvustatakse loomaarstieetika koodeksit.

§ 12 Vähenenud töövõime

Loomaarsti tervislik seisund ei tohi negatiivselt mõjutada tema poolt pakutava teenuse kvaliteeti. Vähenenud töövõimega loomaarsti kolleegid peaksid soovitama tal abi otsida ja töövõime vähenemise põhjusele lahenduse leida.

§ 13 Kõlvatu konkurents

(1) Loomaarst ei tohi teisi loomaarste valelikul või eksitaval moel halvustada, laimata ega kahjustada nende professionaalset seisukohta või mainet. Loomaarstid on suhetes teistega ausad ja õiglased ning nad ei tohi tegeleda pettuse, faktide moonutamise või kelmusega.

(2) Loomaarst ei või hankida kliente ebaausal teel, kallutades teise loomaarsti klienti vahetama loomaarsti või samal eesmärgil halvustada kolleege või nende pakutavat teenust.

(3) Ebaeetiline on omistada professionaalseid teadmisi, volitusi või teenuseid mitteprofessionaalsele organisatsioonile, rühmale või isikule, kui selle eesmärgiks on toetada või soodustada veterinaarmeditsiini ebaseaduslikku praktiseerimist.

(4) Loomaarst võib kasutada üksnes talle ametlikult omistatud teaduslikke kraade ja aunimetusi. Talle mitteomistatud või eksitavate kraadide kasutamine on keelatud.

(5) Ebaeetiline on teha isikliku kasu suurendamise eesmärgil järeleandmisi protseduuriruumide, protseduuride steriilsuse, materjalide, samuti ravimite kvaliteedi osas, kasutades ära teenust tarbiva kliendi võimetust või oskamatust seda kontrollida ning tekitades seeläbi kõlvatu konkurentsi olukorra ja/või samal ajal näidates nõudeid järgivaid kolleege halvas valguses.

§ 14 Loomaarstidevaheline isekontroll

(1) Loomaarst järgib professionaalseid standardeid, on tööalases suhtluses aus. Loomaarst ei tohi jätta tähelepanuta kolleegi ebakompetentsust või ebaeetilisust, eriti kui see võib ohustada praeguse või tulevase abivajaja tervist või loomaarsti kutsetegevuse mainet. Loomaarst teavitab asjassepuutuvat kolleegi, vajadusel vastavaid erialaorganisatsioone ja ametiasutusi vajakajäämistest loomaarstide tegevuses. Teavitused vajakajäämiste kohta tuleb esitada mõistliku aja jooksul ja korrektselt vormistatult.

(2) Kõik loomaarstid peavad jälgima ja vajadusel suunama kolleegide professionaalset käitumist.

(3) Loomaarstid peavad teavitama ebaseaduslikust praktiseerimisest ja tegevusest vastavaid ametiasutusi.

§ 15 Koostöö mittekvalifitseeritud isikutega

(1) Loomaarst ei tohi lubada mittekvalifitseeritud töötajal iseseisvalt diagnoosida haigusi või pakkuda meditsiinilist või kirurgilist ravi. Vastutus ravijuhu eest jääb alati loomaarstile.

IV peatükk

AVALIKUD SUHTED, MEEDIA JA REKLAAM

§ 16 Suhtlemine avalikkuse ja meediaga

(1) Loomaarst arvestab avalikkusega suhtlemisel Eetikakoodeksi nõudeid. Tuleb arvestada, et kõik arvamused veterinaaria teemadel, mis edastatakse mitteloomaarstidest auditooriumile või avalikkusele mistahes viisil, nagu avalik koosolek või avalikud meediakanalid, sh sotsiaalmeedia, kujundavad loomaarsti elukutse mainet tervikuna ning peavad sellest tulenevalt vastama veterinaarmeditsiinis aktsepteeritud seisukohtadele.

(2) Avalikkuse ees ja meedias esineb loomaarst üksnes enda nimel, välja arvatud juhul, kui ta on volitatud väljaütlemisteks mõne erialaorganisatsiooni või asutuse nimel. Erialased anonüümsed väljaütlemised on taunitavad.

§ 17 Reklaam

(1) Reklaam ei tohi halvustada loomaarsti kolleege ega langetada eriala mainet avalikkuse silmis.

(2) Ebaeetiline on:

1) Loomaarsti reklaam, mis sisaldab mistahes võrdlusi kolleegidega;

2) Ebaseaduslike ravimite või teaduspõhises veterinaarmeditsiinis mitteaktsepteeritud ravimeetodite reklaamimine;

3) Haigusjuhtumite kajastamine vormis, millega seatakse halba valgusse või alavääristatakse kolleegi.

(3) Loomaarstil on ebaeetiline saada tulu kolmanda osapoole seadme, ravimi, teenuse või toote avaliku reklaamimise eest. Loomaarsti osalemine seadme, ravimi, teenuse või toote turundamises peaks põhinema erialastel teadmistel ja erapooletul lähenemisel.

(4) Loomaarsti poolt ajakirjanduses või meedias avaldatud erialased artiklid peavad olema varustatud loomaarsti nime, ametinimetuse ja kraadiga, reklaamtekstid peavad olema selgelt märgistatud. Loomaarsti poolt ajakirjanduses või meedias (sh sotsiaalmeedias) avaldatud mitteerialaste artiklite või arvamuste juures ei tohi loomaarst kasutada viidet enda professioonile, ametinimetusele ega kraadile.

§ 18 Avalikud loengud, tele- ja raadiosaated

Avalikul esinemisel tuleb järgida Eetikakoodeksi nõudeid, mh võib loomaarst avaldada erialaga seonduval esinemisel oma kraadi ja ametinimetuse. Pealetükkiv toote või teenuse reklaam on taunitav.

§ 19 Nime- ja ärisildid

(1) Loomaarst võib oma vastuvõtust teavitades avaldada oma nime, teaduskraadi, eriala, ametinimetuse, vastuvõtuaja ja -koha ning kontaktandmed, järgides Eetikakoodeksi põhimõtteid.

RAKENDUSSÄTE

§ 20 Eetikakoodeksi jõustumine

Käesolev eetikakoodeks jõustus alates 05.03.2016.a.